Tegelikult olen ma endaga totaalses ummikus , pole teed edasi , ega tagasi . Kuid mõtteid on kuradima palju . Nendega ei ole absoluutselt midagi peale hakata , sest need jäävad ALATI ainult mõteteks .  Ma ei tea , kas mul pole julgust enam , et neid ellu viia , või on need lihtsalt võimatud, milles ma kahtlen , kuna minupuhul pole ilmselt miski võimatu . Ma ei imesta kui ma hakkan vaikselt ühte musta auku vajuma ja seda mitme asja kokkulangemisel . Ja siis võib vaikselt öelda, et mul on põhjus olemas, miks oma nina reede õhtul vaikselt täis tõmmata , kuulata youtubest Rod Sewertit ja kiruda, et mis kuradi pärast ... Lahe ju ...
Ma ausalt ei tea miks ma nii mõtlen , aga mu kõhutunne lihtsalt ütleb mulle , et nii läheb .  Ja ma usaldan teda .