Reedel töölt tulles olin  üpris väsinud, ega viitsinud ennast Elu sõnna vedada . Aga kui kell üheksa sai otsustasime Luariga siiski linna minna . Seal tutvusin Agniezkaga ( Poolast ) , Duyguga ( Türgist ) ja Ozaniga ( Türgist ). Peale paari tunnist jutuajamist ja niisama ringi tõmblemist läksime ühikasse ja chillisime seal hommiku kella seitsmeni , siis hakkasin koju liikuma . Vaevalt sain paar tundi magada , kui pidi juba tööle minema ... cräpp ... Seal suutsin endale naela jalga astuda ja nüüd siis tiba paistes , aga elan . Pühap. olid võistlused , saime teise koha . Suht rahul , aga esikoht oleks rohkem meeldinud . Aga siiski olen rahul . Õhtul käisin veel Jaanuse juures ja vaatasime Rainmani . Polnud ammu näinud , siiski meeldis .
Pole palju mõtteid olnud enam , kõik liigub kuskile , aga kuhu , ei tea . Loodame , et ikka sinna õigesse suunda . 

Tore ju .

2 aastat on möödas sellest kui Politsei mind viimast korda koju eskortis . Päris hea tunne oli hommikul seda endale meelde tuletada , et pole kaks aastat ühtegi vempu visanud mille eest peaks pokri pistama või rahakotti kergendama .
Täna kojusõites märkasin aknast vikerkaart . pikemalt sellel peatudes avanes päris ilus vaatepilt . Kollakas mets ning eespool vilas kollane põld , millegist õitsevat . Kooslus oli ülihea . See ilus vaatepilt pani vanadele aegadele mõtlema , kõik mis oli hea tuli meelde . Väga pikalt nendel mõtetel peatuda ei tahtnud , sest nagu teada on igal heal ka halvem poole ja just siis tuli pea ära keerata ja ruttu ruttu süveneda millegisse muusse .
Vahepeal käisin Juhtide koolitusel , väga hea ja palju oli kõrvataha panna ning ka nüüd praktikasse tasapisi asju hakata viima . Üldiselt on palju asju selgem , millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida üldse muuta ...
Tööpäevad on hakanud viimasel nädalal ära väsitama , eile ei jõudnud kodukruppigi , kuna ol vaja ka teisele objektile minna ja seal rabeleda . Eks see Sügis oli rabav aeg kah . Tuleb sellega harjuda ja järgmine aasta enam mitte viriseda . Hetkel olen tegelikult rahul , töö võtab päris palju aega nendelt tobedatelt mõtetelt ära mida ma igapäevaselt mõtlen .
Olen viimasel ajal aru saanud , et käitun üpris valesti , visates ja kustutades inimesi oma elust ... Eks ole sel ka mingisugune oma põhjus või ma ei tea miks ma neid oma telefoni raamatutest ja igaltpoolt kustutan . Suht loll ja debiilsus , aga samas olen ma selle meetodi toel koguaeg edasi läinud , või hoopis tagasi ... ? Ma ei tea , see on raske küsimus minujaoks . Täna tuli mõte , et hakata nende inimestega uuesti suhtlema või paluda kuidagi andeks neilt , et ma nii olen käitunud , aga siis ... mmm nääää . Nagunii ollakse mind juba unustanud ja nemad on ju siiani kenasti hakkama saanud ja see "I'm sorri" ei tähendaks neile mitte kui midagi . Niiet on ilmselt targem hoida oma suu sellekohapealt kinni ja lihtsalt enam mitte korrata seda sama viga , mida ma siiani olen teinud .
Loodame parimat .

Nädalapäevil tööl olles ja vahel seal aega surnuks lüües mõtlen alatasa oma vigadele . Mida olen korda saatnud ja kas neid üldse kunagi korda saaks . Ilmselt mitte . Kuigi on mõni asi , mida tahaks iga hinna eest tagasi . Ma võiks isegi ükskõik mida nende paari asja pärast teha . Ausalt , ma lihtsalt igatsen neid . Aga on ilmne tõsiasi , et minevikku taganuttes teen ma asja ainult hullemaks ja seda eelkõige endale . Elada minevikus on ikka totrus küll .
Endiselt ei meeldi mulle ühistransport , üritan seda igahinna eest vältida . Ka kõige pikemad otsad teen vajadusel jalgsi , kuna bussid mind eriti ei tõmba .
Tulevikult ootan endiselt midagi head , ei hakka enam mingeid plaane ette seadma , sest nagu ajalugu on näidanud , see kõik kukub kokku . Ka kõige parema planeerimise korral . Ei taha tunduda õnnetu inimesena , aga kõik liigub heas suunas . Üritades nüüd asju seljatada ning edasi helgesse tulevikku hüpata on päris tore . Üritan mitte samadesse ämbritesse enam astuda , nagu mul tavaks on saanud . Ning proovin olla see kes olen .