Argumendid .

On sul olemas koht kuhu toetada pea , kui kõik on halvasti ? On sul keegi kellele rääkida kõik ilma mured kokku ? On sul koht kuhu alati tagasi pöörduda kui kõik ei lähe nii nagu tahaks ? Kus on sinu koht ?
Oleme me neid küsimusi endalt üldse küsinud ? Ontlikult imelikud ent siiski küsimused mida tuleks vahel endalt küsida . Leida mõnigi vastus sellele küsimusele .
Vihkan neid inimesi kes ei suuda olla teiste suhtes tolerantsed ega kavatsegi oma ninaotsast kaugemale vaadata . Põhiline asi mida nende juures kuulda võib on suurte tähtedega TEMA ISE . Kõik mis võimalik , tiirleb tema enda ümber . Seda juttu võiks kuulata tunde ja tunde ja jutu lõppedes proovi sa endast sõnakestki poetada ... Oh jah , õnneks need inimesed on seljataha jäetud , aga millegipärast üritavad nad ikka tagasi ja aina tagasi ronida . Ja miks ma seda kõike üldse mainin ... Sest , et ma ei taha kuulda , et su kutt magas teise eidega , su nabarõngas näeb välja nagu kuivand ploom või , et su triiksärk teeb sind kõhnaks . Mind lihtsalt absoluudselt ei koti see . Mõtle endale tõsine probleem lõpuks välja ja ma kuulan sind . Nagunii see pläma ja häma mis sa mulle ajad , lendab ühest kõrvast sisse ning teisest välja .
Ning kui tuleb suvi siis kõik te kahepalgelised inglid hoiate pöidlaid , et ilmataat ainult ilma hoiaks , et oma perse pruuniks saaks päevitada . Mina aga sellepeale naeran taevasse ja loodan , et tali tuleks kiiremini . Edu käsnad .
Õnnelik võib olla mitme asja üle lõpuks , aga kõike mainima teile siin ei hakka , sest minu elu pole siiski teie asi . Kuid paremad palad toon ikka teieni . Niiet , nädalavahetusel kohtusin ühe totaalselt punapäise tüdrukuga , rääkisime vist poolteist tundi juttu . Tont teab millest, kõik teemad vist käisid läbi . Aga põhiline oli see, et ta oli lihtsalt niivõrd avameelne ja lihtne . Riietus , meeleolu , iseloom ja käitumine . Lihtsalt kõik see oli super . Ideaalne lihtsalt , just see mida ma otsin . Aga noh , nagu mind teada , ei küsinud ma nimegi , ega telefoni nr. Ja nüüd ma olen lihtsalt terve nädala veetnud FBs ja otsinud teda , aga tulemust ei kusagilt . Kuid ma arvan , et parem ongi sest ta tundus , et ta on hõivatud . Ja nendega on probleeme kui palju . Jääb ära .

Vahel tahaks öelda palju asju , aga sõnadest jääb puudu . Tahaks öelda kõik mis südamel , tahaks lihtsalt suu puhtaks rääkida ja unustada kõik mis oli . Kui alati kui alustada sellega jääb tihtipeale miski ütlemata ja see lihtsalt jääb hinge kriipima . Suuri sõnu on maailmas palju , väikseid enamgi veel kui mõtlematuid sõnu loobitakse liialt palju . Kuid kõige valusamad sõnad on need mis me jätame ütlemata . Eestlane on ikka üks arg inimene küll , siis kui vaja lendab rusikad seljas kont võõrale kuklasse , aga siis kui vaja midagi sõnadesse panna on vait kui sukk ning kõigetipuks rikub ilusa hetke . See ei käi küll 100% kõigi kohta kuid siiski enamuse . Täpselt sama võib ju öelda ka , et enamus eesti mehi on tõesti täielikud põrsad . Leidub erandeid ja ka neid võib vähe olla . Aga alati tuleb võtta teadmiseks , et igast põrsast võib hea prae saada kui teda piisavalt küpsetada . Nüüd kui naised sellest aru said , siis jätke see endale meelde . Igast põrsast võib asja saada , aga selleks on ka natuke vaeva vaja näha . Samamoodi nagu mehed näevad teie pärast .

Segasummasuvila .

Hammas valutab nagu siga aiateiba vahel ... aga , et nüüd arsti juurde läheks ... pole plaaniski !
Koer norskab keset suuretoa põrandat niiet halb hakkab . Hea et vahele ei peereta . Aga see eest muige toob näole igatahes .
Igatahes hetkel on terve nädal jalka lainel . Noorte suvelaager toimub EJLi raames ülenurmel ja esimene päevgi seljataga ja päris head muljed on seni . Kõhu sai vähemalt korralikult täis söödud .
Ühesõnaga on palju häid asju hetkel käsil . Mõnevõrra võiks ennast veits tagasigi tõmmata ja olla rahulikum kui kunagi varem aga tont sa nüüd sellega . Iga kopika ja iga elukilluga peab midagi huvitavat tegema . Kasutan neid hetki täiel rinnal viimasel ajal . Ja ega väga tagasi polegi plaanis vaadata . Võtan elult vastu kõik mis vähegi saab ja pööran selle enda kasuks , nii kuidas vähegi suudan .
Vanaema sähvas siin paar päeva tagasi , et ma vajan naist ... Mul oli suu pärani lahti , hea et sinna melonit toppida poleks võimalik olnud . Aga hämming oli suur , et kust kohast nüüd see tuli . Pole siiani välja arvutanud tema mõtte maailma . Ehk on seal isegi tõetera sees ent teise nurga alt vaadates puhas lollus . Sest , et eks see neiu peaks ikka üks paras pähkel olema , kes mind leiaks . Aga sel teemal ei taha pikemalt peatuda , parem liiguks kiirelt kiirelt edasi ja jätaks selle unustusse . Nii nagu mul kombeks on . Aga lihtsalt pidin mainima just nimelt oma hämmingu pärast .
Ahjaa , üks varvas on jälle korralikult lõhki . Mõnda aega palliplatsilt jälle eemal , aga see eest trenne saab ikka antud ja kuidagigi ennast vormis hoitud , et mitte päris soiku jääda . Ja kirevase päralt , ega iga päev polegi vaja seda palli taguda . Vahel peaks ikka natukene puhkama ka .
Ema ütles mulle kunagi , et ma olen tegelikult üks väga tark poiss ( seda ütles tegelikult ka paar õpetajat kooliajal ) , aga ma ei oska veel oma potensiaali rakendada . Ja mulle jõuab see kõik alles nüüd pärale ...

Aeg kaob .

Vahest tundub , et olen justkui ajast väheke maha jäänud ja jätnud kõik asjad sinnapaika ent tagant järele kaedes ei tundu see üldse nii . Hetkel vaatan seljataha ja näen ainult positiivset . Slovakkiast elusalt tagasi ning isegi peale seda sai lihtsalt kella pealt Pärnusse ja Tallinnasse kihutatud . Asi oligi nõnda , et istusime Martiga mu maja taga ja tekkis mõte , lähme Pärnu ja asi saigi teoks . Kõne Alole ja maja ees ta mul oligi . Kotte ega midagi kaasa ei vedanud vaid tee pealsest poest võtsime kasti ja käisime hinnapommis , et plätud ja lühkarid osta . Ja teekond algas . Esialgne plaan oli küll veeta öö rannas , aga siiski läksime hotelli ... Plaan missugune , aga edasi rannas istudes järgmine päev tekkis uus mõte , et sõita siit ka Tallinna ... Ja teoks see saigi . Hetkepärast leidsime ennast Pärnu bussijaamast ja teine hetk juba Tallinnast , Mari juurest .
Elu ongi selline , et tuleb võtta vastu otsuseid sekundi pealt ja hetkega avastadki ennast retkelt mis võib kujuneda üheks elu meeldejäävamaks hetkeks su mälus . Ja kahetseda polegi midagi , ainult panga arve võiks suurem olla . . .
Igakord kui ma kellegiga linna peal käin on ainuke mõte peas kuidas mõni neiu enda seltskonda meelitada ja alati leiame end Suudlevatest ning teine hetk juba mõnega kuskilt mujalt . Aga asi polegi selles , et tahaks sellega uhkustada . Aga tahan just öelda tänu sellele seda , et see ei tohiks olla ainuke mõte peas , Pärnus olles ja kahekõnena rääkides saime aru , et kvaliteet aeg ei olegi nädalavahetustel Suudlevates vaid see , mida ma endast maha jätame . Kõik need reisid ja mõtted mida teha , see on kvaliteet . Isegi üksi ringi sõites ja omi mõtteid mõeldes võib vahest leida end selliselt lainelt mida enam kunagi tagasi ei saa . See on justkui tempel mällu igaveseks .
Ma küll ei hakka kellekski "freelanceriks" nüüd , aga nii mõnegi asja võiks veel käigupealt ära teha .
Ning lõpetuseks , kõige tähtsamad pildid on sul siiski mälus , mitte fotoalbumis ega mõnes edevas läp-topis . Jätke see endale meelde . Mälestused on need mis ei unune . Pilt mälus kestab igavesti . 

Reaalsus !

Miks mehed on lihtsalt õnnelikumad ? Perekonnanimi on koguaeg sama . Garaaš on ainult sinupäralt . Pulmapeo ettevalmistused sujuvad iseenesest . Šokolaad on lihtsalt üks suupiste . Sinust võib saada president . Sa ei jää kunagi rasedaks . Sa võid käia pargis ilma T-särgita . Automehaanikud ei valeta sulle . Terve maailma on sinu pissuaar - sa ei pea kunagi sõitma järgmisesse bensiinijaama sellepärast , et siinne peldik on öäkk . Sa ei pea mutri keeramis suuna üle hetkeks mõttesse jääma . Sama töö , rohkem palka . Kortsud lisavad omapära . Pruudikleidi laenutus 350 eurot , ülikonna oma 15 eurot . Inimesed ei jõllita sinu rindu , kui sa nendega räägid . Vahetevahel on üks häasti-ajastatud röhitsus lausa ettenähtud .Uued kingad ei mulju , hõõru ega moonda su jalgu .Viiepäevane puhkus vajab ainult ühte kohvrit . Sa suudad ise oma purgid lahti keerata . Väikseimgi arukuse väljendus annab sulle pluss punkte . Kui keegi unustab sind külla kutsuda on ta ka edaspidi su sõber . Sinu aluspesu maksab 3 eurot , 4-ne pakk . Kolm paari jalatseid on rohkem kui küll . Sul puudub võime näha kortse oma riietel . Kogu sinu nägu on ühte värvi . Üks soeng on sobiv aastateks , kui mitte aasta kümneteks . Sa pead raseerima ainult nägu ja kaela . Sa võid kogu oma elu mänguasjadega mängida . Tavaliselt varjab su kõht laiad puusad . Sa võid kanda lühikesi pükse olenemata su säärte väljanägemisest . Oma küünte hoolitsemiseks piisab sulle taskunoast . Sul on vuntside kasvatamisel valikuvabadus - jah või ei . Sa suudad osta sugulaste jõulukingitused 24. detsembril 25 minutiga .

Aga nüüd tegelikul ... Miks on naised õnnelikud :
Nende häbiväärne minevik ja FB ajalugu kustub igakord kui nad kedagi rõngastavad ja uue nime hangivad ... vähe veel sellest , juba lapsest saati õpetab nende ema neile kuidas leida rikas mees , et ise jalad seinale lüüa . Räägid midagi garaašist ? See on ju see koht kuhu sa käsed mehel viia jõulukuuse , muruniiduki ja kõik muud mehe asjad mis tahad silma alt ja oma elamisest ära peita , et SINU elamine oleks puhas ja korras ja saaks sõbrannadele näidata kui vähe mehe asju sul toas on ja kui palju sinu omi . Mida see mees teeb seal garaašis sinu arust ? Ta remondib sinu autot ja kuna sa talle selle viimati heastasid ? No ja kui mees ei oskagi autot remontida siis mis sa arvad kumb maksab autoremenditöökojas vähem raha ??? Loomulikul naine . Kui tahan minna naisega reisile , siis on ju asi otsustatud , minul on 8 kg käsipagas ja naisel 2x25 pluss 8kg lubatud , niiet mina murran oma raseerijalgi varre tagant ja võtan puuvillase asemel siidisokid kaasa , et sina saaks epileerija tuumaelektrijaamaga kaasa võtta . Peale selle peab mees meeles pidama absoluudselt kõike eluks vajalikku : kuupäevad arvete maksmiseks , auto ülevaatuse , kindlustuse , korteri remondiga seonduva jne jne jne ja proovi sa vaid midagi unustada ... Naise eesmärk on aga meeles pidada küünetehniku juurde aega ja arva kas ma saan kuidagi tagasi teha kui sul peaks see meelest minema ? Väga ei ... ma lihtsalt ei tea ju sellest midagi ja saan teada su küünetehniku visiidist näiteks siis kui sa vaevult seistes kell 5 hommikul koju vajud . Sinu asi on vaid tablette süüa aga meie peame terve elu elama hirmus , et kuhugile on miskit idanema jäänud ja saad paarsada euri seinale ... kõik käivad ju soomes ehitamas , miks sina ei võiks .
Ja nad ikka virisevad .

Hommik mõttetööga .

Eilsel hommikupoolikul sai lihtsalt maha istutud ja filosofeeritud nii mõnegi asja üle . Kõige suuremad punktid olid siiski need, mis me elult ootama , kuhu me jõuda tahame ja kuidas endiselt siiski ajateenistusest ära viilida . Aga selleks ju need päiksepaistelised hommikupoolikud ongi , Salme pargis . Põhimõtteliselt jõudsime järeldusele , et siin Eestimaa pinnal ei oota meid keegi ega miski . Peale ajateenistust oleks targem siit suure kaarega minema pugeda . Sest ega ei tunne enam , kusagil olles, et oleks kodus . Igakord on tunne , et oleks justkui võõras kohas ja iga asja tegemiseks oleks kirjalikku luba vaja . Totter tunne , aga nii see on .

Ahjah , tattoosid on ka vahepeal tehtud , polegi vist maininud . Aga küll tuleb lisa ja täidan oma unistuse . Nii nagu ka selle , et ma siit kõhedast ning tülgastavast Eestist ära saaks . Ei jõua lihtsalt seda hetke ära oodata kui saan piiripealt korraks tagasi vaadata ning mõelda , hüvasti Eesti .

Et mitte pikemaks siia aega raiskama jääda , lõpetan sellega , et suht võimas aeg on siiski olnud . Palju vanu tuttavaid nähtud ja natuke ka ringi sõidetud ent selle kõige kõrvalt ka tööd tehtud .

Kõigile kõike paremat .

Welcome back .

Kas see tali ükskord ära võiks kaduda ? Oleks tore küll .
Tobedat ila ei jõua enam ajada . Otsustasin kasutada facebooki võimalikult vähe , samuti ka msni , mida ma ilmselgelt ei kasutagi enam eriti . Üldiselt üritangi olla võimalikult kaugel interneti suhtlus portaalidest . Telefon on ju olemas, miks mitte siis seda kasutada ... Kuid nagunii põlen täiega läbi üks hetk .
Viimasel ajal on niipalju asju pakutud , aga ei saa midagi vastu võtta . Ei reise ega laagreid . Lapsed ja meeskond on juba kogu aja ära võtnud . Ja tore ongi , spordiga vahelduseks seotud olla .
Peas ei toimu hetkel midagi , kõik on täiesti hästi ning ehk isegi parem kui kunagi varem . Tuleb ainult vahel teistelegi ruumi anda ja kõik lähebki nii nagu tahad .

Sõjavägi tahab ka peale tulla , olen seda asja nagu koer kassi eemale peletanud , aga ikka see tuleb minuni . Kui sain arstliku komisjoni kutse olid kohe plaanid olemas kuidas sealt ära viilida ja sai ka juba mõned ettevalmistused selleks tehtud . Aga nüüd on juba hoopis teised mõtted , et ehk jääks juba 11. kuuks . Tont nüüd teab mida teha , eks peab seda asja veel natuke mõtlema ja otsustama mis mulle kõige parem on siiski .
Ja ma enam ei tahagi kaugele ära , tahaks ainult Tartust ära .
Vahepeal sai elatud nagu robinson , tsiviilist eemal  v.a eelmine nädal . Ja nüüd olen jälle pakku pugenud ja üldse ei kurda . Ei olegi vajadust kellegiga väga suhelda ega ringi joosta . Üksi on ka täitsa tore olla . Õhtuti ja hommikuti trenni teha ning päeval magada . Elad nii nagu süda lustib .
Ajah ... kiiret pole kuskile ...

Kõik on näiliselt nii ilus . Puud on paksult valget ning pehmet lund täis , silmale ilus ent sisimas on ikkagi kellegil selle vastu midagi . Ei saa öelda , et minul kuid nurisen siiski kui lumi sokisäärde pudeneb .
Igapäev ma proovin elada mitte minevikus . Üritan alla suruda neid tundeid , mälestusi ning läbielamisi . Tänase päevani tundus see kuidagi nii raske olevat ... Siiani olin paljusi asju taga igatsend , põlgand inimesi ning konkreetselt neid eiranud ent neid salaja kuskilt veebi saidilt vilksamisi vaadanud . Kõik need mälestused mis olid , kadusid silmapilgselt ning oli ainult hetk . Lihtsalt see hetk , kui ma olin jääl . Pea jääpeal ning äsja korralikult seda samust jääd prantsatand . See hetk oli küll valus ning jääle jäi korralik loik verd . Ent , sel hetkel oli miski teisiti . Mõtted olid ainult tulevikul ja minevikust polnud haisugi ... Terve tee koju ei kottinud mind miski , tuimalt läbi hangede , punase tulega üle tee ning vastutulevatele tuttavatele mitte sõnagi . Kuid nüüd ma tean , minevik tuleb lahti lasta . Leida endas see keegi , kes oli seal maas lamamas ning seda viisi edasi lasta , nii kaua kui hing sees püsib .

Ma olen täpselt see kes ma olen . Oma viimastest suhetest olen nii palju õppinud , et ei tasu kellegi teise pärast ennast ise muuta . Kui muutud siis see peab tulema loomulikult , mitte vägisi punnides . Siiski pole ma ideaalne , mul on vigu rohkem kui aial teibaid . Ma olen üks ja ainus , mind pole kahte , mind on üks . Mind ei saa kopeerida , kedagi ei saa ... Kui ma olen vahel õel , siis tuleb see mu loomusest , mitte , et ma tahaks olla . Ma ei tea veel täpselt milline ma olen ja seda ei saa keegi kunagi teada , ei mina ega keegi . Nagu on öeldud , kõige raskem on õppida tundma iseennast . Ehk olen ma läbinisti tõbras ja vihatud inimene , siis olgu . Ma olen sellega rahul . Kuid on siiski inimesi kes minuga ühtivad ning ma suudan ennast nende ees maksma panna ning olla neile keegi , kes teised lihtsalt ei suuda . 

Easy Monday .

Et kõik see negatiivne türannlus minust eemale lükata , peaks siia midagi positiivsema laenguga soga kirjutama .
Kõik oleks nagu korras , aga sisimas on siiski mingi asi puudu ent las see olla . Küll see tuleb siis kui ta tulema peab ning see on hind millega ma olen hetkel nõus leppima .
Käisin täna mäel , 2 korda . Hea tunne oli lauaga sõita . Põlv ei teinud valugi , hea oli . Noortetreener on ka ülihea olla , kuigi need põnnid võtavad ikka palju aega . Ei jää suurt midagi järgi . Aga siiski mulle meeldib , saab vahelduseks millegile muule ka keskenduda . Kuigi põhitööd tuleb ka teha ...

Suvel Slovakkiasse . Super reis tuleb sellest .
Üritan varsti siit Tartust ka ilmselt ära sõita/kolida , aga eks aeg näitab mis saab . Olge tublid !