Naised ja tulekahju ...

Naised on üks lahendamata mõistatus tõesti . Seda mitte ainult minujaoks . Vaid kogu meessugupoole jaoks ... Keegi ei saa aru mida nad tegelikult tahavad . Mida nad mõtlevad või miks nad ilmaasjata nutma puhkevad . Miks on vaja meeste ees salatseda , aga oma sõbrannade ees kõik siiski välja laterdada ?! Enamus naiste jaoks on mees nagu praepann , kasutad siis kui vaja on ja kui vaja pole seisab ilusti kapis . Aga seda ainult piltlikult . Paljud naised on siiski väga ärakasutajalikud , nad nutavad, et saada oma tahtmist, kasutavad oma välimust ja panevad oma soo maksma ... Kas seda on tõesti vaja ? Eii , vaja oleks ainult natuke kannatust ja mõistvust , sest ka meestel on see pool hästi välja arenenud . Me võime olla küll vahel väheke juhmid , aga see eest ajapikku saame me asjale pihta , miks ja milleks . Aga naistel käib peast läbi mõte ja põmm seda nad tahavadki kuid natuke aega hiljem on see kõik kasutu mis nad tahtsid . Ei mõelda ikka enne läbi . Naised ei salli kui mees telekast sporti vaatab , tavaliselt hakkavad nad samalajal koristama , et meest ärritada ja teda teleka eest ära ajada . Väga valus löök mehele . Saate aru ... MEESTELE MEELDIB TELEKAST VUTTI, KOSSU JA TONT TEAB MIDA VEEL VAADATA !!! Naised leiavad, et see on hea viis ainult kõhu kasvatamiseks. Aga meile see meeldib ( mitte kõht ) . Hiljem on hea omavahel mängust rääkida . See on viis mis paljusi mehi paneb suhtlema . Naised vist ei taha , et meestel sõpru oleks . Ja kogu see naissugupool on niivõrd kärsitu . Nad ütlevad, et tahavad midagi , kuid tegelikult ei taha . Nad tahavad hoopis näha , kas mees täidab nende käsku või mitte . Haige proovile panek .Ja kõigetipuks olete te ussid ka veel . Üks hetk teete head nägu ja järgmine hetk räägite oma sõbrannaga teist taga . Ja seda korduvalt ja sa räägid isegi seda sõbrannat taga , kellele sa jooksid seda teist taga rääkima .
Ilmselt saan ma mitmelt naislugejalt nüüd kõvasti vastu pead ja kõva kisa omanikuks , aga kirevase päralt ... keegi peab ka ju selle ükskord välja ütlema . Mehed, aidake nüüd tuld kustutada ...
Samas , naiste lohutuseks võiks öelda , et pooled Eesti mehed on tõesti põrsad ja seda ausalt .

Tule loe ja mine edasi ...

Kui sellest igapäeva rutiinist nüüd natuke välja tulla ja siia paar lauset ka jõuaks kirjutada, oleks vägagi hästi .
Kõik tundub vägagi hästi olevat . Isegi nii hästi , et ma vahepeal arvan , et ma näen und ja näpistan ennast . Jah , aga seekord on see siiski vist reaalsus . Ülepikapika aja on hea olla . Väikeste eranditega muidugi . Ma siiski alustan seekord halvast , siis oleks lõpp ilus .
Ma vahepeal ei saa endast aru , miks ma pööran rahalistele asjadele nii suurt tähelepanu . Ehk sellepärast, et mul pole kunagi raha olnud ... ma ei oska seda seletada , see paberilipakas tuleb tegelikult läbi higi ja pingutuste minuni . Aga samas läheb nii freaking kergelt .
Lihtsalt ema pani mind sellele täna mõtlema , kuna tal pole poolteist aastat minu ega mu venna jaoks raha olnud . Ja endiselt sunnib meie kulusid ise lahendama . Lihtsalt , üliraske on igakuu ots-otsaga välja tulla ja samaaegselt veel head nägu teha .
Aga peale selle olen ma viimasel ajal õppinud . Mitte raamatuteks ega ka televiisorist . Vaid elust ja piiblist . Ma olen õppinud inimesi sallima ja armastama . Rohkem kui kunagi varem ja eriti seda esimest . Kuna mul on probleem olnud sallivusega . Kuigi , lihtsalt teatuid inimesi ei saagi täielikult sallida ega omistada . Aga ma arvan , et ma olen selle kallal palju vaeva näinud nüüd . Ja olen parem juba . Ma suudan ehk hinnata inimese erinevaid külgi . Mitte vaadata seda , kes ta on olnud ja millised tema sõbrad on . Kui ma peaks kõiki nii vaatama , siis ma ei kujuta ette mida võiks minu kohta teised arvata . Ja kusjuures ma olen enam kui 110% kindel , et paljud teevad seda endiselt . ( Mu blogi tiirleb minu ümber niiet ma räägin endast ) Aga enamjaolt keegi ei mõtle sellele, et tänu kõigele suudab see inimene väga palju ju edasi anda . Rääkida, asjadest mida ta on ise läbi teinud sellepõhjal , et kõik see on ju läbi elatud .
Hea näide oleks see : Ma pooldan teemasid nende inimeste poolt kes on asja kõik ise läbi elanud . Näiteks narkootikumidest vabanemine , alkoholist  jne . Ma ei tahaks seda kuulda inimeselt kes on seda õppinud , sest ta ei tea asja tagamaid . Ta on lihtsalt seda kõike VB ainult näinud . Aga lohutavam ja julgustavam oleks selliseid asju kuulda inimeselt , kes on selle läbi teinud . Ma olen isegi endale eesmärgiks võtnud , et ma tahaks mõnele grupile inimestele midagi taolist edasi anda , rääkida neile asjadest millega nad võivad kokku puutuda , või isegi kui nad on juba sellega kokku puutunud . Ja ma usun , et sellele ei ole isegi mõtet vastu vaielda , et see oleks väär käitumine või tegu . Sest niipalju kui ma foorumitest ja inimstelt olen kuulnud / lugenud , siis olevat selline varjant kõige parem . Ükskõik mis teemast ka see asi ei pajataks , aga on parem kui inimene on selle läbi teinud . Kasvõi saemehe kursus ...

Blõh.

Puhtalt lehelt alustada tundug igapäev aina raskem . Teha oleks palju , muutuda oleks vaja , ja ka mõttelaad vajaks uuendust . Kõike seda on üksi teha raske . Siiani olen hakkama saanud . Samas , ega seda abi ka niiväga paluda kuskilt poleks . Lihtsalt pea püsti edasi minna oleks ilmselt hea varjant . Kõik mis elul mulle pakkuda on , on ülimalt hea . Tunne , et see kõik on tulemas ja ootab mind kusagil veel on üpris fantast . Igapäev oodata midagi uut ja loota , et see kõik on parem kui need mis on olnud . Mm, see tunne on ikka sant küll tegelikult . Ja sellepeale peaks ütlema , et see on reaalsus , kuigi üldse ei taha . Muidugi , on nii palju erandeid , et ei jõuagi kõike ette lugeda , aga siiski enamusajast on see kõik üks suur jant .
Tahaks suve, tahaks seda värskust mis tuleb peale esimest vihma ja neid eredaid pungasi mis avanevad peale seda , tahaks , et päike silma paistaks , tahaks , et kõik oleks lihtsalt nii nagu see tavaliselt ei ole . Tahaks , et igapäev oleks selline haruldane , mida kohtab vaid kord aastas . Aga see kõik on puhtalt üks nõme unistus mis ei täitu kunagi . Ja ausalt , ega seda kõike ei jõuakski lõpuni välja taluda . Paar korda oleks ilus , ülejäänud korrad viskaks kobina ette ja oleks igapäevane jama edasi .
Elu on nii naljakas ikka . Ühel päeval oled sa pätt ja kaabakas ja teisel päeval oled sa tore poiss ja suudad kõike paremini teha . Aga lihtsalt , su peas on siiski olnud koguaeg ikkagi see sama mõttelaad mis on praeguses hetkes, sa kas oled olnud pool oma elu täiskasvanuliku mõtteviisiga ja oled tahtnud olla selline nagu sa näed asju filmides. Või lihtsalt , oledki olnud selline jobu , nagu sa oled hetkel . Vahel naljakas, vahel liiga diip , et uskuda . Ja mõne arvates lihtsalt üks jaburus .
Blaablaa blaaaaaaaa. Loll on seda kirjutada . Kirjaniku tunne tekib . Kuigi ma ei tea mis tunne see on . Igatahes võib kõik nii olla nagu see on . Piisavalt rahul sellega ...

Im Back.

Elu kõige väsitavam nädal on seljataga . Arvasin , et saan ka täna puhata , aga ohh ei . Kella kaheksast juba üleval ja linnasgi käidud ja üks asi ära ostetud . Eile sai käidud vanaonu sünnipäeval , mis oli üsnagi väsitav pärast rasket tööpäeva . Tunnen hetkel endale meeletult kaasa .
Ma ei suuda sõnadesse panna seda kui väsinud ma tegelikult olen . Ma jõuan vaevu silmi lahti hoida , aga ikkagi tahetakse mind nagu lõhki kiskuda . Ma lihtsalt ei jõua igalepoole kuigi tahaks . Ma ise tahan paljusi asju teha ja tunda , aga ma lihtsalt ei jõua . Laske mul nüüd natuke keskenduda nendele asjadele mille ma olen valinud , et ma tahan neile oma aega pühendada . Ärge suruge mulle asju peale . Ma ei taha seda ja kui te teete seda , ma võin teile isegi lubada , et te saate ka korraliku ja otsekohese vastuse , mis võib teie arvamust minust muuta . Ärge laske sel juhtuda .
Kõige selle väsimuse kõrval võiks isegi öelda, et ma olen õnnelik ... Küll paljude mööndustega , kuid siiski .
Elu on üldse naljakas asi . See on meile kingitud , aga me siiski ei kasuta seda õieti . Mitte keegi meist ei suuda elu väärtustada nii nagu peaks . Me võime oma peas seda ideaalseks unistada , aga me eksime kohe peale unistamise lõppu . Ja see on absoluudselt kõigi puhul nii . Keegi ei saa öelda , et ta elab täisväärtuslikku elu . Sul võib olla palju raha , head sõbrad , rikkad vanemad ja ilus kodu ning auto . Aga see ei tähenda , et sa elaksid hästi . Sa unustad väga tähtsaid prioriteete ja asju mida sa peaksid täitma , et su elu oleks natukenegi väärtuslikum . Ma ise mõtlen nendest asjadest peaaegu igapäev . Vahel tundub, et isegi liiga palju .
Kõigetipuks mu otsekohesuse juures olen ma endas avastanud ka selle ÄPU omaduse . See ei ole tihti esinev omadus , suht harva . Aga ta siiski on olemas . Ja ma pean seda silmas eriti suhete juures . Ma lihtsalt ei julge öelda inimesele kui ta meeldib mulle . Või inimesele , et ta on mu parim sõber , sest ma pean teda selleks , ma lihtsalt vaikin ja ootan ning võibolla ma ootan , et tema seda esimesena teeks , sest siis on oluliselt kergem seda öelda , sest siis ma tean , et tunne on vastastikune . Äkki on see hea omadus , äkki halb . Ma pole selles kindel . Ja ehk ei tahagi olla . See on üks osa minust . Ja selline ma olen .

Vahel tahaks öelda asju mida ma isegi südamest ei mõtle . Tahaks lihtsalt asjadest ette rutata ja öelda asju mida olne lihtsalt läbi mõelnud , et seda oleks tore öelda kunagi . Tundub nagu ma elaks unistustes . Jaa, ma olen ise ka seda ülitihti mõelnud . Ma loodan , et see päris nii ei ole , sest kui ükskord kõik nii ei lähe , siis tuleb hea prohmakas peale ja kes teab mis siis saama hakkab . Kõik lihtsalt ei ole nii ilus ja lilleline nagu me seda alati tahame , aga selle kõigega peab hakkama saama . Lihtsalt peab , kui ei saa siis tuleb abi otsida ...