29 märts 2012

Reaalsus !

Miks mehed on lihtsalt õnnelikumad ? Perekonnanimi on koguaeg sama . Garaaš on ainult sinupäralt . Pulmapeo ettevalmistused sujuvad iseenesest . Šokolaad on lihtsalt üks suupiste . Sinust võib saada president . Sa ei jää kunagi rasedaks . Sa võid käia pargis ilma T-särgita . Automehaanikud ei valeta sulle . Terve maailma on sinu pissuaar - sa ei pea kunagi sõitma järgmisesse bensiinijaama sellepärast , et siinne peldik on öäkk . Sa ei pea mutri keeramis suuna üle hetkeks mõttesse jääma . Sama töö , rohkem palka . Kortsud lisavad omapära . Pruudikleidi laenutus 350 eurot , ülikonna oma 15 eurot . Inimesed ei jõllita sinu rindu , kui sa nendega räägid . Vahetevahel on üks häasti-ajastatud röhitsus lausa ettenähtud .Uued kingad ei mulju , hõõru ega moonda su jalgu .Viiepäevane puhkus vajab ainult ühte kohvrit . Sa suudad ise oma purgid lahti keerata . Väikseimgi arukuse väljendus annab sulle pluss punkte . Kui keegi unustab sind külla kutsuda on ta ka edaspidi su sõber . Sinu aluspesu maksab 3 eurot , 4-ne pakk . Kolm paari jalatseid on rohkem kui küll . Sul puudub võime näha kortse oma riietel . Kogu sinu nägu on ühte värvi . Üks soeng on sobiv aastateks , kui mitte aasta kümneteks . Sa pead raseerima ainult nägu ja kaela . Sa võid kogu oma elu mänguasjadega mängida . Tavaliselt varjab su kõht laiad puusad . Sa võid kanda lühikesi pükse olenemata su säärte väljanägemisest . Oma küünte hoolitsemiseks piisab sulle taskunoast . Sul on vuntside kasvatamisel valikuvabadus - jah või ei . Sa suudad osta sugulaste jõulukingitused 24. detsembril 25 minutiga .

Aga nüüd tegelikul ... Miks on naised õnnelikud :
Nende häbiväärne minevik ja FB ajalugu kustub igakord kui nad kedagi rõngastavad ja uue nime hangivad ... vähe veel sellest , juba lapsest saati õpetab nende ema neile kuidas leida rikas mees , et ise jalad seinale lüüa . Räägid midagi garaašist ? See on ju see koht kuhu sa käsed mehel viia jõulukuuse , muruniiduki ja kõik muud mehe asjad mis tahad silma alt ja oma elamisest ära peita , et SINU elamine oleks puhas ja korras ja saaks sõbrannadele näidata kui vähe mehe asju sul toas on ja kui palju sinu omi . Mida see mees teeb seal garaašis sinu arust ? Ta remondib sinu autot ja kuna sa talle selle viimati heastasid ? No ja kui mees ei oskagi autot remontida siis mis sa arvad kumb maksab autoremenditöökojas vähem raha ??? Loomulikul naine . Kui tahan minna naisega reisile , siis on ju asi otsustatud , minul on 8 kg käsipagas ja naisel 2x25 pluss 8kg lubatud , niiet mina murran oma raseerijalgi varre tagant ja võtan puuvillase asemel siidisokid kaasa , et sina saaks epileerija tuumaelektrijaamaga kaasa võtta . Peale selle peab mees meeles pidama absoluudselt kõike eluks vajalikku : kuupäevad arvete maksmiseks , auto ülevaatuse , kindlustuse , korteri remondiga seonduva jne jne jne ja proovi sa vaid midagi unustada ... Naise eesmärk on aga meeles pidada küünetehniku juurde aega ja arva kas ma saan kuidagi tagasi teha kui sul peaks see meelest minema ? Väga ei ... ma lihtsalt ei tea ju sellest midagi ja saan teada su küünetehniku visiidist näiteks siis kui sa vaevult seistes kell 5 hommikul koju vajud . Sinu asi on vaid tablette süüa aga meie peame terve elu elama hirmus , et kuhugile on miskit idanema jäänud ja saad paarsada euri seinale ... kõik käivad ju soomes ehitamas , miks sina ei võiks .
Ja nad ikka virisevad .

27 märts 2012

Hommik mõttetööga .

Eilsel hommikupoolikul sai lihtsalt maha istutud ja filosofeeritud nii mõnegi asja üle . Kõige suuremad punktid olid siiski need, mis me elult ootama , kuhu me jõuda tahame ja kuidas endiselt siiski ajateenistusest ära viilida . Aga selleks ju need päiksepaistelised hommikupoolikud ongi , Salme pargis . Põhimõtteliselt jõudsime järeldusele , et siin Eestimaa pinnal ei oota meid keegi ega miski . Peale ajateenistust oleks targem siit suure kaarega minema pugeda . Sest ega ei tunne enam , kusagil olles, et oleks kodus . Igakord on tunne , et oleks justkui võõras kohas ja iga asja tegemiseks oleks kirjalikku luba vaja . Totter tunne , aga nii see on .

Ahjah , tattoosid on ka vahepeal tehtud , polegi vist maininud . Aga küll tuleb lisa ja täidan oma unistuse . Nii nagu ka selle , et ma siit kõhedast ning tülgastavast Eestist ära saaks . Ei jõua lihtsalt seda hetke ära oodata kui saan piiripealt korraks tagasi vaadata ning mõelda , hüvasti Eesti .

Et mitte pikemaks siia aega raiskama jääda , lõpetan sellega , et suht võimas aeg on siiski olnud . Palju vanu tuttavaid nähtud ja natuke ka ringi sõidetud ent selle kõige kõrvalt ka tööd tehtud .

Kõigile kõike paremat .