Põrsas ja muud loomad .

Mäletan kui hakkasin jalgpalliga tegelema ... Ma istusin päevast päeva suvel Tamme staadionil ja harjutasin , et saada paremaks , et teenida koht põhikoosseisus . Kui see oli saavutatud ei jätnud ma treenimist vaid võtsin endale uue eesmärgi , et saada meeskonna kapteniks . Ning kui seegi oli saavutatud , hakkasin veel peale kooli otse tammale käima , et veel harjutada  et pääseda koondisesse . Sinna ma välja jõudsingi . Peale seda ei näinud ma enam motivatsiooni edasi nii rängalt treenida , sest kõik oligi ju saavutatud ... Aga tegelikult ei olnud , uksi oli veel palju kuhu pürgida . Hetkel on täpselt sama , palju on pingutatud ning palju vaeva nähtud , aga nüüd kui kõik oli justkui olemas andsin alla . Ning motivatsioon ongi kadunud , et kusagile edasi pürgida . Ma küll tean mida ma tahan , aga ma ei ole viimasel ajal lillegi liigutanud , et neid asju saavutada . Kõik mis oli , see oli ja sinna see jäi . Nüüd on selline tunne , et elan ühte päeva siiamaani edasi . Kusagile poole ei liigu vaid nagu istuks igapäev oma tugitoolis . Tuleks ometi see sama motivatsioon tagasi , et saaks edasi liikuda . Pürgida sinna kuhu oleks vaja . Teha oma eluga midagi sellist , et ka endal oleks hea ning inimesed mu ümber saaks sama öelda . Loodan igatahes , et see motivatsioon tuleb kusagilt välja ja kõik on jälle hästi .
Peale selle , et mu enda süda on mitmelt poolt ribadeks kistud , oskan ma ise ka teistele samaga vastata . Ehk enda lollusest olen teile kahele ehk mingi vale väljundi või kuidagi nii käitund , et te peaks arvama , et meil midagi on siis kindlasti ärge seda mõelge . Ma pigem vabandan ja ütlen sorri , aga kindlasti on hulk paremaid põrsaid kui seda olen mina . Vahel on ju selline tunne , et ainult meie ise saame haiget , aga nüüd ma ehk mõistan , et tõepoolest see nii ei ole .  Nüüd mõistan kui palju valu olen ma teistele põhjustanud , nii oma perele , sõpradele kui ka tüdrukutele . Ilmselgelt võib mind idioodiks nimetada nüüd , aga seda mõistuse piirides . Aga kõik see ongi millest me ilmselt vist õpime , see tuleb kiirelt endast välja ajada ja edasi liikuda . Igaüks teab ise kuidas neid asju unustada ( kuigi see ei ole lihtne ja mõnel puhul võimatu , aga sisimas elab see kõik edasi ) ning tulevikule uuesti otsa vaadata , aga seda juba hoopis teise pilguga .
Ilmselt olen viimasel ajal liiga deep teksi siia lisanud .  Aga kui nii ongi , siis võib alati sellele loota , et kõik rõõm on alles ees . Tuleb ainult oodata ja see vastu võtta . Tunne rõõmu igast asjast mitte sellest millest unistad . Igapäev on asju mille üle rõõmu tunda ...

September ...

Üritades vältida inimesi ja vanu tuttavaid , et mitte langeda sinna kus vahepeal olin on tõepoolest tüütu . Siiski on see minu viis saada hakkama sellega , et mitte tuua esile mõningaid asju . Tundub ehk lollus , aga siiani see toimib , kuid võtab aega .
Vahepeal on läinud täitsa normaalselt . Pärnus tuli kena kolmas koht ja ise sain parima väravalööja tiitli , again . Üritan käia ka tihedalt kristlikel üritustel ja veeta aega nendega , et ise kasvada .
Suuri unistusi on ilmselgelt ikka väga tobe endale luua , teades varasemast , et need purunevad nagunii . Siis iga uue unistuse korral peab ikka kõvasti mõtlema ka , et kas seda tobedust on endale ajurakkudesse vaja või mitte .
Siinkohal olengi teinud endale mõned reeglid millest ma enam üle ei astu . Reeglid on minu ja jäävad ka minu enda teadmiseks .
Vahepeal võiks vist tänada Veikot , Triinut ja Stellat , et nad on olnud olemas just sellel ajal kui ma neid kõige rohkem vajanud olen . Aitäh teile .
Vahel mõtlen , et kas tõesti mu sõbrad , pere ja tuttavad on ikka need kes nad ütlevad seda olevat ... Kui nad ka seda on , siis vähemalt ei käitu küll enamus neist sellisena nagu nad olema peaks . Kas nüüd olla nende peale pahane või raisata veel oma peedistatud aju selle mõistatuse lahendamiseks ... Jah , vahel on raske seda välja näidata kes me oleme , aga kui seda mitte teha , siis võib kaotada ilmselgelt palju inimesi enda ümbert . Ma olen aastaid mõtlend , et saaks ma siit lõppude lõpuks minema ja mitte kunagi enam tagasi tulla , vahetada oma number ning kaotada kõik kontaktid ja minna lihtsalt ette ütlemata minema . Sõita suurde maailma ennast avastama , leida endas see kes ma olen ... Aga ilmselt on see tobe mõte mis aeg ajalt mu juuste salgu alt läbi käib ning hirmutab mind .
Ja Maris , aitäh , et sa mu usaldust kuritarvitasid , kuid mis selle point on ?

Karli !

Kuritarvitan hetkel Karli usaldust kuid see läheb asjaette . Ma ei taha , et see oleks mingisugune suvaline iseloomustus/kirjeldus temast . See peaks olema lihtsalt midagi mida kõik võiks tema juures teada , milline ta tegelikult on ...
Kutt eksib palju , aga ta teeb selle kõik tasa oma suure südamega . Kuhu ta küll paljusi vastu ei võta , aga kui võtab , siis võib täiesti kindel olla , et sealt välja ronida on raske , kui juhuslikult ise loll ei ole . Ainuke asi mida ma sinujuures ei salli on see, et sa ei andesta . Ma tean , et sul on raske , aga sa võiks vahepeal proovida . Aga samas saan aru . Mida kõike sa läbi elanud oled , peale kõike seda ei andestaks minagi .
Ja ma ei saa mitte kuidagi aru , kuidas sul õnnestub ALATI klubist endale mõni tibi leida kellega koduteed jagada . Ilmselt oma kõvera naeratusega ... Aga jah , kes sinu leiab on õnneseen . Poleks ma kinni valiks ma sinu , aga sellepeale ütled sa alati ... Isegi kui sa kinni oled ja tahad mind, siis sind ei kotiks üldse see kutt kellega sa praegu oled . :D Naljakas , aga tõsi . Karli on tegelikult hea inimene , isegi rasketes situatsioonides suudab rahulikuks jääda , ta lihtsalt hoiab kõik endasse . Ta ei ava ennast , kui sa seda väärt ei ole . Selle kuti sees on tegelikult palju rohkem kui välja paistab ja ta sulle räägib , uskuge mind mina tean . Ma loodan siiani , et ma olen ainuke kes sinust nii palju teab . Kui vahepeal pole kedagi teist sellist tekkinud kellele sa oma sisu oled jaganud . Aga see selleks , Sa oled minuarust iga tüdruku unistus . Kuidas sa ei leia seda õiget , see kellega sa naeraks jälle . Su naeratust näeb nii vähe , et judinad ajad peale . Ma mäletan sind veel kooliajast kui sa igakord mulle vastu tulid ja suu oli kõrvuni , KUS ON SEE KARLI NÜÜD ??? Kes sinuga seda tegi , mis juhtus ? Muidugi , üks parimaid sportlasin , kuidas sa suudad ? Mul on siiani su kast trofeesid alles ja medaleid . Ilustavad mu seina ja kappi hetkel (A) .
Mida ma pean ilmselt kindlasti mainima on vist see , et kui keegi peaks talle haiget tegema sisemiselt , siis selle andeks saamisega on kah lood nii nagu on . Ta võtab ju asju tõsiselt , eriti suhteid . Mõelge nüüd ise ka natuke , kui sa oled ta sõber või tüdruk või kes iganes , aga sa oled temaga lähedane . Siis milleks teha seda talle ? Kas sellest ei piisa , et ta elab vanaemaga ja tal pole perega kõik korras . Kas on mõtet talle haiget teha ? Pigem olla toeks , aga vähemalt jätke meelde , kui suutsite sitaga nüüd hakkama saada , siis lootke parimat , et te tõesti tähendasite talle midagi ja saate vähemalt "sõbrad" edasi olla .
Karli , sa oled parim inimene keda ma tean . Ma tänan , et sa oled mind ja Karl - Martinit nii nii palju aidanud ja mulle toeks olnud rasketel hetkedel . Sul on suur suur koht minu südames .
Ja nii palju kui ma sind tean , siis seda sa siit ju maha ei võta , ega ju ?!

Maris :)

Missing things ja reaalsus on endiselt saast ...

Ohh, viimased päevad on olnud täitsa head , viimaks . Veiko ja Triinu tulid tagasi ja nüüd Veiksiga tööle ka . Ei saa veel öelda kuhu täpsemalt ...
Aga siiski üleeilne öö oli täitsa mõtete rohke ning samas ka täielikult magamata . Ei kurda , pidasin siiski selle päeva vastu ja täna sain juba veidike und .
Usun , et paljud mõtlevad sellele kuidas nad midagi ja kedagi igatsevad . Igatsevead mingit aega , samas ise teades , et seda ei saa NAGUNII tagasi . Täiesti arusaamatu , miks ma seda endale teen . Ma peaks hetkel mõtlema sellele kuidas võtta tagasi see tobe naeratus enda näole . Aga samas selline muserdatud ning eraldatud olek on ka täiesti hea . Ei seedi enam suuri seltskondi ega mingit kisa kära enda ümber . Kuigi vahel on erandeid . Ma ei ütle , et ma olen täiesti korralik olnud või midagi sellist , ma ei salga , et olen viimasel ajal palju palju eksinud . Aga see kõik tuleneb millestki . Millestki millest paljud peaks huvi tundma ning küsima miks ... Seda pole juhtunud , mitte kordagi . Ehk võibolla , et kaudselt kuid mitte otseselt . See on nii tobe , et üks hetk on sinu ümber hunnik inimesi kes sulle igakord naeratavad ja ütlevad , et sa oled sõber jne jne ja et hoolivad või midagi selle laadset tobedat . Aga nii kui kellelgi läheb raskeks on kõik kusagile kadunud .
Ja INTERNET ei ole koht kus seda teha , internetis sa ei saa oma tundeid , oma rahulolematust ning palju muid asju kirjeldada . Sa ei saa jagada emotsioone mis on tingimata olulised . Taguge see endale pealuusse .
Kõik tundub kuidagi paremuse poole minevat , kuid tahaks , et kõik loksuks paika lõppude lõpuks ja saaks selle tobeda naeratuse kuidagi tagasi tuua , oleks tore .
Ja igatsus on tore asi , sellest võiks ainult kõhutäie naeru ka kunagi saada, aga kahjuks seda ei juhtu ...