Ülepikaaja võtsin kitarri jälle kätte . Ei uskund, et isegi millegiga korralikult hakkama saan ,aga sain . Vana hea Urbide koolilaul, mis ikka meeles . Hea oli mängida . Arvan , et hakkan jälle harjutama , kes teab mis saab .
Siis mul meenus üks vana lugu, mida mulle sõber kunagi rääkis kui ma tahtsin jalgpallist loobuda . See on hea ja siit see tuleb .
Kuskil seal lõuna ookenis on saared ja neid on palju . Aga kunagi ammu juhtus selline lugu nagu Robinsonilgi, et lennuõnnetuses sattusid 8 inimest õnnetult kahele saarele , neli ühele ja neli teisele . Aga mõlemad seltskonnad arvasid , et nad on ainukesed ellujääjad . Esimene seltskond kirjutas kohe rannaliivale palkidest HELP , teine seltskond aga alles paari päeva pärast . Teine seltskond oli üldse selline uimasem ja lihtsalt lorud . Nad arvasid koguaeg , et keegi tuleb neid päästma ja lihtsalt ehitasid endale magamisasemed ja nii nad olid seal . Esimene seltskond, aga ei jäänud kedagi ootama , vaid hakkasid kohe tegutsema. Nad ehitasid endale maja, mis muidugi nägi välja nagu hütt vms . Aga oli suur ja ilus . Nad otsisid süüa endale kenast ja panid ka juba midagi kasvama, nad lihtsalt mõtlesid tulevikule , et neid ei pruugitagi leida sealt ei kusagilt . Teine seltskond , aga alles kirjutas rannale HELP . Nad olid ikka masenduses , nad toitusid halvasti , ega teinud midagi erilist , istusid päevad otsa rannas ja ootasid . Esimesel seltskonnal aga see vastu oli juba muid asjugi ehitatud sinna . Nad elasid seal juba hästi ja olid leppinud sellega . Aga siis juhtus midagi ootamatut ja mõlemal saarel olijad leiti . Päästjad kes neid ära tõid imestasid, et kuidas oli võimalik sellistest asjadest sellised majad ehitada ja elada nii rõõmsalt ja olla samas ka hea tervise juures . Ime lihtsalt . Teisel saarel olijad olid aga raskelt haiged ja vaakusid elu ja surma vahel kuid jäid ellu .
Aga mis on loo moraal, miks ma seda räägin . Asi oli selles , et need kes ehitasid endale sinna maja ja muid asjandusi, neid mäletatakse kaua ja neile oli see seiklus . Teisi aga ei mäletata ja neile jääb see meelde kui üks suur suur katastroof , mis see ka tegelikult oli . Kui kõik läheb halvasti , siis tuleb kuidagi need asjad enda kasuks pöörata ja edasi minna kuid mitte alla anda .
Ma tahaks endale kollast allveelaeva . Suurt hupalli . Uut rula . Palju krõpsu ja kruvikeerajat !!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar