16 aprill 2010

aiaiaiaiiii.

Teadmatus ajab segadusse ja tekitab närvilisust . Ma olen kannatamatu , ma tean . See on jube tunne , eriti kui te oleksite mina . Aga õnneks või kahjuks te pole ja te ei saa seda kunagi tundma , veab teil .
Mõnus soe tuuleiil , loojuv päike, vulisev vesi metsakohin , värske õhk , õrnalt leegitsev lõke ning soe kaaslane . Selline on kõige ilusam viis oma õhtut ära saata .
Kunagi mõtlesin kellegiga , et kui tuleb maailmalõpp , mis ma sel hetkel teen . Ma mõtlesin , et kui ma teaks kuna see tuleb , ma roniks siis nii kõrgele kui saaks . Istuks kusagile maha , vaataks kaugele , kuulaks muusikat , sööks banaani , paneks silmad kinni ja ütleksin endale , ole rahulik ja söö oma banaan lõpuni . Tsiisas, kui armas :D:D

Ainult tahtmises , unistamisest ja ootamisest ei piisa !

Kommentaare ei ole: