Linnapeal ringi jalutades ja korraks end bussipeatusse jalga puhkama asetades sättis end minu kõrvale üks vennike ... Peale selle , et ta end minu kõrval mugavalt sisse seadis ning külma ilma trotsis , siis hakkas ta lihtsalt ühel hetkel oma kurba elu mulle rääkima . Et piisavalt tolerantseks tema suhtes jääda , üritasin kuulata .
Tundub , et sellistel inimestel on lugusid rohkem kui mõnel mehel sokke oma sahtlis . Aga jahmatas mind see, kui kergelt võidi CCCPi ajal sind vangi pista . Kohelda sind kui kõntsa , näidata näpuga ning kohelda sind kui siga aiateiba vahel . Piisas ainult sellest , et kaitsta oma pruuti kiimas miilitsa eest ning talle korralik keretäis anda ning vangimajas sa olidki . Sel ajal oli see inimese jaoks kui tempel otsaees . Ei olnud sa enam inimene kui selle õuduse olid läbi teinud . Ei kohelnud sind keegi kui inimest enam .
Bussipeatusest lahkudes jooksis mu enda silmi eest nii mõndagi läbi . Kui vähe on puudu jäänud , et ma ise oleks seal samas lõpetanud . On mul siis tõesti nõnda palju õnne ja vedamist olnud ?!
Vabad päevad ei tee üldse head . Kõik on koolis ja teha suurt midagi pole . Õhtuti on põnnidega trennid ning päeva veedad diivanil mõtiskledes oma tobedaid mõtteid ... mis oleks kui . Tegelikult tekivad need igal puhke hetkel ka argipäeviti .
Tühjus , tühjus silmades , südames ja Juhan teab veel kus . Jõulud ning sünnipäev on tulemas . Miks selline tühjus . Miks selline külm olek . Oleks ma siis oma eluga hammasrataste vahele jäänud või kukkunud kõrgelt . Oh ei . Kõik on imekombel normaalne ja endiselt ei suuda ma sellel ( teiste jaoks ) ilusal ajal tunda rõõmu lihtsatest ning ilusatest asjadest . Kui ma kunagi teada saan , annan teada .
Tundub , et sellistel inimestel on lugusid rohkem kui mõnel mehel sokke oma sahtlis . Aga jahmatas mind see, kui kergelt võidi CCCPi ajal sind vangi pista . Kohelda sind kui kõntsa , näidata näpuga ning kohelda sind kui siga aiateiba vahel . Piisas ainult sellest , et kaitsta oma pruuti kiimas miilitsa eest ning talle korralik keretäis anda ning vangimajas sa olidki . Sel ajal oli see inimese jaoks kui tempel otsaees . Ei olnud sa enam inimene kui selle õuduse olid läbi teinud . Ei kohelnud sind keegi kui inimest enam .
Bussipeatusest lahkudes jooksis mu enda silmi eest nii mõndagi läbi . Kui vähe on puudu jäänud , et ma ise oleks seal samas lõpetanud . On mul siis tõesti nõnda palju õnne ja vedamist olnud ?!
Vabad päevad ei tee üldse head . Kõik on koolis ja teha suurt midagi pole . Õhtuti on põnnidega trennid ning päeva veedad diivanil mõtiskledes oma tobedaid mõtteid ... mis oleks kui . Tegelikult tekivad need igal puhke hetkel ka argipäeviti .
Tühjus , tühjus silmades , südames ja Juhan teab veel kus . Jõulud ning sünnipäev on tulemas . Miks selline tühjus . Miks selline külm olek . Oleks ma siis oma eluga hammasrataste vahele jäänud või kukkunud kõrgelt . Oh ei . Kõik on imekombel normaalne ja endiselt ei suuda ma sellel ( teiste jaoks ) ilusal ajal tunda rõõmu lihtsatest ning ilusatest asjadest . Kui ma kunagi teada saan , annan teada .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar