Hommikul ärgates oli tunne , et täna saan haamriga üle oma peanupu . Seni pole seda juhtunud . Pigem on päev olnud üprisgi tore . Stellaga sai linnapeal niisama ringi rännatud ja igasuguseid teemasid läbi räägitud . Ülihea aeg lihtsalt . Kontoris oli üleprahi igav ...
Mu pea ja süda on täis mõtteid ja tundeid mida ma ei suuda siia kirjeldada . Nii häid kui halbu , aga lihtsalt ma ei oska neid siia välja tuua . Ainsatki neist . Ma tunnen lihtsalt , et lähiajal kisub miski totaalselt võssa . Ma ei tea kust see tunne tuleb , aga ma tahan väga , et see kaoks . Kaoks lihtsalt . Ma ei taha seda enda sisse enam . See on freaking nõme .
Ma olen viimasel ajal siiralt virtuaalmaailma vihkama hakanud . See võtab minult niipalju mu aega lihtsalt .  Seda vajalikku aega mida ma saaks rakendada hoopiski teistele asjadele . Ma siiski panen selle siia . See võiks olla üldse minimaalne aeg mida ma kasutaks internetis või siis üldse jätaks kasutamata . Heameelega ei tahaks enam üldse seda virtuaalmaailma kasutada . Virtuaalselt on kõik nii kõvad mehed ... Ja hoopisgi teistsugused . Nüüd ma saan aru miks vanasti oli ka suhetes romantikat , võlad saadi kiiresti kätte ja kõik probleemid olid kiiremalt lahendatud . Kuna ei olnud virtuaalselt võimalik suhelda lihtsalt . Kõik tehti näost näkku ja nii lahenesgi asi kiiremini . Ei aetud asja hullemaks . Lihtsalt ühel pool ekraani võib ajada lolli juttu , et inimesele mitte otsa vaadata ja kõik . Aga silmast silma rääkides seda ikka väga ei teeks küll . Internet on halb . Väga halb ja ärge mitte üritagegi vastupidist väita ...