Ma üllatan ennast iga hommikul just sellega , et ma ärkan ja lähen vannituppa ning pesen hambad ja näo ja vaatan peeglisse . Sealt paistab ikka sama inimene vastu kes läks õhtul voodisse magama . Ja siis olen jälle rõõmus , et ma pole iseeneselt kuskile ära kadunud . Kui peaks juhtuma , et ma kaotan kõik mis mul on , siis on mu ainsaks lohutuseks see, et ma siiski olen mina . Segane ja ei saa aru? Ei peagi saama .
Ja saate aru , iga jumala hommik ma kahetsen seda , et ma jätsin viimase võileiva kodus söömata . Iga päev kõnnin tööle ja siis tunnen et kõht on kuidagi tühi ja siis tuleb see paganama kahtsus, et tra ma seda võisaia ära ei söönud . Ja nii lihtsalt iga jumala hommik . See on imelik , aga vähemalt ma saan midagi kiruda vahete vahel kui kõik on hästi .
Olete kunagi ennast emana või isana ette kujutanud ? Pagana päralt ma täna kujutasin . Minust saaks üks fckng hea isa ... või siis mitte .  Seda oli raske ette kujutada tegelikult . Ma olen küll lapsi hoidnud ja värki , aga ise olla isa rollis on vist ikka hoopis teine tükk . Aga noh , üks kord tuleb see vastutus enda õlgadele võtta ja siis ei saa enam tagasi vaadata , et oli seda vaja . Laps on suur vastutus ja seda ei tohiks mitte ükski inimene kahetseda . Aga noh mina vist ei ole sellest asjast õige inimene rääkima , sest minu elustiilis jätkamine ei oleks ühelegi lapsele vist kasulik . ilmselgelt las see asi jääb , totter mõte ja palju palju segadust toob siia ilusasse ja viludasse päeva .