01 juuli 2010

Lifes a laugh .

Jubedalt igav . Väsinud olla ja ootamis ärevus sees . Teha pole ka midagi . Üritasin reidis otsida mõnda tülgastavat või seniilset naisterahvast, kellele tuult kõrvadesse puhuda, aga ühtegi sobivat kandidaati ei leidnud . Masendav , heas mõttes loomulikult . Kuulan endiselt oma kantri rokki ja ümisen kaasa . Endaga rahul .
Avastasin endas uue ande . Mul võib tekkida minutiga mitmeid mitmeid uusi ideid mida saaks ka teoreetiliselt ellu viia . Aga asi on selles, et need kõik tulevad just sellisel hetkel kui neid teostada ei saa . Ja peale selle avastasin ka , et ma olen millesgi veel hea . Peale selle muidugi , et ma jalgpalli oivaliselt mängida oskan . Ma oskan ka eluhästi tööst kõrvale viilida ja samas vahele jäämata . Ma olen osav , kas pole . Ma ei ole tegelikult ju laisk , aga lihtsalt vahel viskab kolli nii ette kui ühte ja seda sama asja lihtsalt terve päev otsa teha . Nagu näiteks plangu puude värvime . Jube . Sa ainult kõnnid kokku 2 meetrit edasi tagasi ja võõpad seda sitta .  Ja nii päev otsa . No nahhuj , muidugi viskaks kõigil see sita keema . Mul viskas täna ja sellepärast ma ka eemale hiilisingi veidikeseks. Ütlesin paarilisele, et sa võõpa edasi, ma lähen otsin ülemuse üles ja küsin kas ma saan täna varem ära ja , et mis värviga me järgmised latid värvime . Nojah, see võtaks tegelikkuses kuskil 5 minutit . Mina kadusin , aga pooleks tunniks ilusti puhke ruumi ja nautisin külma õhku ilusas üksinduses . Jalad seinapeal loomulikult . Tagasi jõudes, oli ta omajagu neid ära võõpand ja asi läks samas vaimus edasi . Aga muideks ma olen kolme viimase päevaga juba üle viie kilomeetri seda pahna ära värvinud . Tappev ja üli väsitav peaks mainima . Vahepeal tuli juba mõte võtta see värvi ämber ja hakata maantee peal neid jooni pintsliga ise tegema . Aga siiski jäin normaalsusesse ja võõpasin rahumeeli edasi . Lõpuks oli mul juba selline zombi nägu ees , et lonkisin pesema ära ja asi ants .
Ja ma suutsin täna ka otseses mõttes ämbrisse astuda . Värviämbrisse .  Mh, annab sellist jobu otsida ma arvan . Peaaegu , et vabatahtlikult ka veel . Astun redelilt ühe jalaga maha ja teine sulpsti värvi ämbris ning siis kostus üle veerand tehase ilus lõkerdav naer . Armas . Loo moraal, ära astu ämbrisse .
Tülgastav on see , et mu energiahood hakkavad vist lõppema , see töö lihtsalt tapab mind hetkel . Ma peaks veel harjuma sellega ja mõned trennid vist ära jätma veel . Ah , ei tea . Nii või naa , õhtuti ju midagi siin teha ka pole . Eks aeg näitab seda ilusat aega . Tere hommikut !

Kommentaare ei ole: