03 september 2011

Missing things ja reaalsus on endiselt saast ...

Ohh, viimased päevad on olnud täitsa head , viimaks . Veiko ja Triinu tulid tagasi ja nüüd Veiksiga tööle ka . Ei saa veel öelda kuhu täpsemalt ...
Aga siiski üleeilne öö oli täitsa mõtete rohke ning samas ka täielikult magamata . Ei kurda , pidasin siiski selle päeva vastu ja täna sain juba veidike und .
Usun , et paljud mõtlevad sellele kuidas nad midagi ja kedagi igatsevad . Igatsevead mingit aega , samas ise teades , et seda ei saa NAGUNII tagasi . Täiesti arusaamatu , miks ma seda endale teen . Ma peaks hetkel mõtlema sellele kuidas võtta tagasi see tobe naeratus enda näole . Aga samas selline muserdatud ning eraldatud olek on ka täiesti hea . Ei seedi enam suuri seltskondi ega mingit kisa kära enda ümber . Kuigi vahel on erandeid . Ma ei ütle , et ma olen täiesti korralik olnud või midagi sellist , ma ei salga , et olen viimasel ajal palju palju eksinud . Aga see kõik tuleneb millestki . Millestki millest paljud peaks huvi tundma ning küsima miks ... Seda pole juhtunud , mitte kordagi . Ehk võibolla , et kaudselt kuid mitte otseselt . See on nii tobe , et üks hetk on sinu ümber hunnik inimesi kes sulle igakord naeratavad ja ütlevad , et sa oled sõber jne jne ja et hoolivad või midagi selle laadset tobedat . Aga nii kui kellelgi läheb raskeks on kõik kusagile kadunud .
Ja INTERNET ei ole koht kus seda teha , internetis sa ei saa oma tundeid , oma rahulolematust ning palju muid asju kirjeldada . Sa ei saa jagada emotsioone mis on tingimata olulised . Taguge see endale pealuusse .
Kõik tundub kuidagi paremuse poole minevat , kuid tahaks , et kõik loksuks paika lõppude lõpuks ja saaks selle tobeda naeratuse kuidagi tagasi tuua , oleks tore .
Ja igatsus on tore asi , sellest võiks ainult kõhutäie naeru ka kunagi saada, aga kahjuks seda ei juhtu ...

2 kommentaari:

KETU ütles ...

Tean mida tunned.

liisi lõhmus ütles ...

Ole tugev, Karli! Ma palvetan Su pärast.