Me ei märka enda ümber inimesi , kes vajaks meie tuge ja hoolivust . Me märkame neid alles siis kui nad on meie juurest ära läinud . Või lihtsalt meie suhtlusringkond ei ole enam sama . Me oleme ise oma rongil minna lasknud ja ise seda märkamata . Ja siin ei aita enam tagantjärgi tarkus . Ja ma tean seda nüüd omastkäest väga hästi . Ma ei lase enam ühelgi inimesel oma elust nõnda lahkuda , ma luban seda , sest vahel on hinges lihtsalt valus .
Inimesele ei saa enam tagantjärgi öelda asju mida oleks pidanud ütlema varem . Kuna asjad võivad olla nüüd muutunud . Parem öelda kõik õigel ajal , et pärast ei peaks mõtlema , et ma oleks võinud seda ikkagi öelda talle . Räägi oma tunnetest , räägi oma muredest kasvõi oma elust , mis sind piinab . Ütle kõik , sest tagantjärgi on seda väga raske teha .
Ka sellepärast tuleks oma pea alati üleval hoida ja märgata enda ümber olevaid inimesi , kes vajaks paari sõna või lauset , et oma meelt turgutada .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar