Teate , vahel tahaks lihtsalt mõelda , et ma pole olemas . Mõelda, et homset ei tule ja arvata , et kõik mis ma teen , seda ma tegelikult ei teegi .
Viimasel ajal on lihtsalt tunne , et ma olen kellegi tuttav ainult sellejaoks , et mind on millekski vaja . Loe , ärakasutatav .  Mu telefon heliseb tavaliselt ainult siis kui kellegil on midagi vaja . Aga , et helistada ja küsida , kas sa midagi koos teha viitsid/saad või kuidas sul läheb . Mkm , väga vähe . Ja kui nii juhtubki , siis on need ka enamasti minu töökaaslased . Ma ei tea mis toimub , aga see on ääretult nõme minujaoks . Muidugi ääretult äge teiste jaoks , kellele ma selle abikäe ulatan või siis seljuhul olen nüüd ulatanud . Ma ei viitsi seda enam teha . Kõik see omakasupüüdlikus ja muu pahn võib vabalt kuupeale kerida ja ennast seal vabalt ka üles puua . Mul lihtsalt on kama . Proovid olla hea ja aidata . Proovid hoolida ja olla hea sõber , aga ikka oled mingi tola . Ja seda pole vaja välja öelda . Ka loll saab sellest aru , ainult ta ei tee selleks midagi , et see muutuks .
Hetkel on rõve olla . Pikk õhtu oli kinos Stella , Mariliisi ja teistega ja hommiku seitsmeks tööle ... Ja nüüd veel mängule .  Eriti tore lihtsalt , homme on ka veel õhtul mäng . Huvitav kuna ma puhkan ?! Ei tea, pole plaanis vist .