Rännata ringi ning nautida elu on ikka üks fantastiline elamus . Selleks vist need puhkused ja vaheajad mõeldud ka on , aga kui nüüd teravamalt seda vaadata siis ikkagi enamus panevad täiega üle võlli . Vahel ka mina , aga ma siiski olen jäänud mõistuse piiridesse . Kaotasin küll telefoni ära ja raha on ka selle rändamise peale kulunud , aga ma siiski tegelikult ei kahetse . Sest ma olen alati kõhutäie naerda saanud ning mul on nüüd meenutusi kogu eluks . Jah , selline see elu kord on . Ja see peab ka meeldima sellisena .
Rääkisin eile ikka väga pikalt ühe vana sõbrannaga ja ta ütles mulle millegipärast , et ma peaks armuma ... et jõulud ja puha ja nagunii mul on enamus suhted totaalsed maavärinad olnud . Ning ma peaks nüüd kellegi korraliku leidma . Vastasin talle küll ühtlasi väga külmalt , et jajah , ilusad unistused tal mulle välja pakkuda . Aga nüüd täna mõtlesin sellele üle ning leidsi mitu vastust sellele tobedale mõttele . Et siiski see pole hetkel mulle mõeldud idee . Ma vähemalt arvan , sest ise ma seda väga otsima ei hakka , pigem las see tuleb ise minuni . Nii on ka lahe .
Aa , ning rõõmustage ... maailm vajab seda , sest keegi on öelnud ... Naeratage ning maailma naerab koos teiega , nutke ja te nutate üksinda . Võimas värk .
Nüüd kaon jälle mõneks ajaks . Tsau .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar