Tahaks unustada nii palju . Tahaks unustada inimesi , oma minevikku , tehtud asju ja oldud suhteid . See on võimatu . Aga õnneks on see sõna lihtsalt "tahaks" . Sest ilma selleta ei oleks ma mina . Ma ei seisaks täna siin . Ma ei räägiks neid sõnu , ei oleks lihtsalt see kes olen praegu . Seepärast ma ei otsigi väga viise kuidas kõik see sodi endast eemaldada , vaid katsun leppida sellega . Katsun seedida seda lihtsalt , sest muud võimalust ei ole ... Inimesed eksivad, see on inimlik . Ning see on lihtsalt vältimatu . Sellest tuleb aru saada . Ja kui ei saa on asi juba vastandis . Sest ka andestama peab .
Kui midagi uut teada oleks vaja siis kindlasti peaks ära mainima selle , et sain juba reedel töölt uued kossid või saapad või hoopis sandaalid , sest ega mina ka täpselt aru ei ole saanud mis asjad need on . Näevad välja nagu sandaalid , aga raskus on sama mis saabastel , aga kõik kutsuvad kossideks . Ja tagatipuks on neil veel varvaste peal metall, täpselt nagu tuletõrjujatel . ( niiet võin teid igakell tuleohust päästma tulla ) Aga ma tahtsin tegelikult sellega öelda , et enam ma ei pea vinguma , et ma endale naelu jalga ja läbi jala astun . Nüüd on sellega lõpp , sest need "ime kossid" pidid päästma .
Nüüd tahaks veel ainult tunkesid ... ja kooki moosiga .
Õuu, tegelikult , ei olegi see nii masendav blogi . See on pigem selline sega summa suvila . Saab naerda , saab nutta ja võibolla vahepeal ka häbist maa alla vajuda . Aga seda kõike on ikkagi vaja . Millepärast ? Kui tead, ütle mulle ka .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar