Still strange .

Isegi kõige pisemad asjad võivad kõik asjad ära rikkuda ja armi jätte kusagile . Seda on raske kirjeldada ,ma hakkan ebakindlaks muutuma . Aga ma siiski tean veel mida ma tahan , ainult ma ei tea enam , kas ma selleni jõuan või mitte . Ma pole sellist tunnet varem tundnud , ma oleks nagu kahe vahel, aga ma pole seda . Närvilisus, kurvameelsus jne jne . Aga kõige selle vahelt pean ma leidma midagi positiivset ka ja ma vist tean kust seda leida . Aga jah , ma juba jõudsin ära unustada , kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin ja kus siin loo moraal on . Aga siiski ma tean seda, et absoluutselt on hetkel kõik nii imelikuks muutunud , et ma ei tea enam mida teha . Jookseks või vastu seina . Loodan , et miski laabub lähiajal, ükskõik kummale poole, aga lihtsalt , nii on pask edasi elada .