Reede oli hea, mis siis , et päris koduteed ei mäleta ja käsi katki on ja jubedalt valutab koguaeg . See eest sai aga häid sõpru näha ja väheke kärakat võetud nendega , niiet ei kahetse midagi ( nagu ma seda kunagi teinud oleks ) , sest elu on LILL ja seda peab iga minut nautima nii kuidas saab .
Aga millegi pärast leppisin ma Marekiga kokku , et kuu aega ei võta enam ! Hiljem aga Ketuga sai see asi kahe kuu peale tõstetud , niiet karsklase elu alaku . Edu mulle .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar